Teisipäeval, 10. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartus Jakobi Galeriis Maris Paali isikunäitus „Olen siin käinud”.
“Olen siin käinud” põhineb nostalgial, eskapismil ja seiklusjanul. See on unenägu, mis on kokku tikitud emotsionaalselt laetud paikadest – mälusopis kaugele peidetud salaaedadest. Kuidas leida puhkepaika tundmatus kohas? Kuidas saab võõras koht tunduda nii tuttavana?
Autorit inspireerib mõte vaatajast, kellel on teose tähenduse loomisel kandev osa. Näitusel on eksponeeritud maalid ja installatiivsed objektid, mis julgustavad ruumi kogema uudishimulikult ning mänguliselt. Teosed on paigutatud viisil, mil vaataja on igal hetkel ümbritsetud mitmest nö pusletükist. Maalid täidavad ruumi, laienedes seintelt põrandapinnale. Galerii põrandal asetsevad kolmemõõtmelised paneelid on vaatajale juhatavaks abivahendiks saalis oma trajektoori läbimisel ent samas on need mitmelt poolt vaadeldavad ja julgustavad läbikõndijat lähenema ruumile mänguliselt ning uudishimulikult.
Maris Paal peab oma loomepraktikat alternatiiviks päeviku kirjutamisele. Tema maalidele omane priiskav koloriit ja pintslikeel peegeldavad tundeid, mis esinesid loomehetkes – õhin, nostalgia ja igatsus. Olenemata sellest, kas teosed on loodud emotsionaalselt turbulentsel või rahulikul perioodil, võimaldab maali konstrueerimise füüsiline protsess teadvustada ja visualiseerida psühholoogilist maastikku, mida jagada välismaailmaga.
Maris on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna ning õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. Viimatised isikunäitused olid tal 2020. aastal Tartu Kunstimajas ning 2022. aastal Põhjala Tehases Sepikoja Galeriis koos Brita Maripuuga.
„Olen siin käinud” on avatud kuni 27. jaanuarini T-R kell 13.00-18.00.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Teisipäeval, 29. novembril kell 18.00 avatakse Tartus Jakobi galeriis Helen Bunderi näitus “Olemise sund”. Näitus jääb avatuks 21. detsembrini.
“Olemise sund” on kogumik instinktiivseid sisevaatlusi, mis maalimise käigus on leidnud figuratiivsed ja pool-abstraktsed vormid. Instinkt kohustab. Teadvus ja kohalolu instinkti sees aitab seda kontrollida ja suunata. Nii on ka Heleni maalimise protsessis, kus automatism ja kontroll on vastanditena leidnud võimaluse koos eksisteerida.
Maalimine on autori elu loomulik osa. Tema tööd väljendavad isiklikus elus ettetulevaid küsimusi, mõtisklusi ja kogemusi. Lisaks maalimisele on ta kirglik joonistaja ning näitusel saab lehitseda ka kunstniku visandiraamatuid. Maalimise ja joonistamise õpetamine Tartu Kunstikoolis on talle sama oluline, kui ise loomine. Ta soovib innustada teisi oma kirega tegelema ilma, et hirm võtaks juhtimise üle. Helen ütleb:”Olen õnnelik, kui saan õpilasi inspireerida katsetama, eksima, otsima ja mitte end liialt võrdlema, sest selleks, et luua, tuleb seda lihtsalt teha.”
Helen Bunder (sündinud 31. märtsil 1991 Tartus) on Eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja. Ta lõpetas 2011. aastal Tartu Kunstikooli kujundusgraafika erialal ja 2014. aastal Tartu Ülikooli maalikunsti erialal. 2016. aastal lõpetas ta magistriõpingud Tartu Ülikoolis kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja erialal. Alates 2016. aastast õpetab ta Tartu Kunstikoolis üldkunsti- ja erialaaineid (joonistamine, maalimine, kompositsioon, piktograafia, illustreerimine) ning tegutseb ka tiimicoachina.

Fotonäitus “Tuntud või tundmatu Tartu” on Tartu Raekoja infopunktis avatud 14. oktoobrist – 31. novembrini 2022. Näitus koondab kokku Tartu Lastekunstikooli fotograafia valikaine õpilaste Tartut portreteerivad tööd.
Näitusel leiab nii vanu tuttavaid vaateid Tartule kui ka uusi või tänaseks juba kadunud kohti linnast. Vaatajal on võimalik saada osa noorte pilgust linnale, kus nad igapäevaselt liiguvad, astudes vahel kõrvale tuntud radadelt. Jäädvustused on sündinud viimase paari aasta fotograafia valikaine tundides. Pildistamist juhendas õpetaja Ove Kalde.
Tartu Lastekunstikool on vanim kunsti-huvihariduskool Eestis. Kooli finantseerib Tartu linn. Lisaks klassikalistele kunstiainetele nagu joonistamine, maalimine, kompositsioon, kunstilugu ja vormiõpetus tegeletakse koolis ka kaasaegsete distsipliinidega ehk arvutigraafika, fotograafia, tänava- ja tegevuskunsti ning loovusõpetusega.
Lisainfo:
Keret Altpere
keret.altpere@raad.tartu.ee

Teisipäeval, 1. novembril kell 18:00 avatakse Jakobi galeriis Anna Maquet’ isikunäitus „Maa seest välja“. Näitus jääb avatuks 25. novembrini.
Anna Maquet on kujutav kunstnik, kes püüab seada kahtluse alla ja hägustada kultuuriliselt väljakujunenud piire inimese ja looduse vahel. Ta usub sügavalt üliolulisse vajadusse taastada ühendus nii looduse kui oma olemusega. Näitusega “Maa seest välja” esitab autor meile isikliku peegelduse intiimsetest küsimustest nii oma seisundi kohta naisena kui ka üldse inimesena tänapäeva ühiskonnas, kus ta tunneb end tihti lähedasemana taimele kui kaasaegsele naisele. Näituse värvikad ja eklektilised maalid peegeldavad neid küsimusi. See on vormiotsing väljendamaks kummalisuse ja sobimatuse tunnet, mis valdab Annat. Näituse “Maa seest välja” eesmärk on olla sõnum aktsepteerimisest – meie kui peene ja kummalise olevuse omaks võtmisest.
Anna Maquet (s. 1989) on lõpetanud Prantsusmaal Lille’i maastikukooli maastikukujunduse magistrikraadiga ning õppinud Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonnas. Olles inspireeritud kunstiteraapia vabadest praktikatest jätab ta ruumi spontaansele loomeprotsessile kui vahendile oma teadvustamata sisemaailma vabaks esindamiseks ja enda vaimsete piiride nurjamiseks. Nii loodab ta anda hääle temasse maetud looduslikule olendile.
Lisainformatsioon:
Anna Maquet
+372 5693 5390

Näituse viimasel lahtioleku päeval, 21. oktoobril toimub Maarja Mäemetsa isikunäituse ¨_sabotöör / _saboteur¨ publikuprogramm ja kohtumine kunstnikuga. Kunstnik avab näituse valmimise tagamaid ning tutvustab lähemalt tehtud kontseptuaalseid valikuid ja isiklikke mõttekäike.
Publikuprogrammi osana on osalejatel võimalik huvi korral sooritada sisemiste sabotööride tuvastamise test: https://www.positiveintelligence.com/saboteurs/.
Kõik on väga oodatud!
//
Maarja Mäemets
_sabotöör / _saboteur
27.09-21.10.2022
Jakobi galerii
Näituse fookuses on kunstniku sisemine varjatud vastutegutseja, sihilik nurjaja, kes kritiseerib, materdab ja mõistab kohut. See kaval sisekõne,
mis õõnestab jalgealust ja halvimal juhul hoiab unistamast ja elu täiel rinnal nautimast.
Oskuslikult üles seatud peened tundlikud lõksud vajavad ujujameisterlikkust. Läbi suuremate ja väiksemate takistuste, ummikutesse jooksmiste, korduste ja selgushetkede toimub katkematu liikumine. Sihiks lootus teisele poole välja jõuda.
Näituse materialiseerumisse andsid oma panuse Eili Soon, Kaie Vakepea, Andra Jõgis, Rait Lõhmus. Aitäh!
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Teisipäeval, 27. septembril kell 18.00 avatakse Tartus Jakobi galeriis Maarja Mäemetsa isikunäitus ¨_sabotöör / _saboteur¨. Näitus jääb avatuks 21. oktoobrini.
Näituse fookuses on kunstniku sisemine varjatud vastutegutseja, sihilik nurjaja, kes kritiseerib, materdab ja mõistab kohut. See kaval sisekõne, mis õõnestab jalgealust ja halvimal juhul hoiab unistamast ja elu täiel rinnal nautimast.
Oskuslikult üles seatud peened tundlikud lõksud vajavad ujujameisterlikkust. Läbi suuremate ja väiksemate takistuste, ummikutesse jooksmiste, korduste ja selgushetkede toimub katkematu liikumine. Sihiks lootus teisele poole välja jõuda.
Maarja Mäemets (s 1991) on kunstnik ja yogi, kes avab oma loomingus iseenda haprust ja pidevaid teisenemisi tunnetes, mõtetes, sündmustikes – maailma toimemehhanismides. Ta usub, et pole ühtegi paigalseisu, on vaid pidevad liikumised, millesse on oht end kaotada. Mäemets on lõpetanud Tartu Lastekunstikooli, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala BA (2015) ja MA (2018) ning täiendanud end vahetusõpingute käigus Viinis. Ta loob valdavalt kohaspetsiifilisi installatsioone ja eelistab töötada meediumite üleselt.
Aitäh Eili Soon, Kaie Vakepea, Andra Jõgis, Piret Rätsep, Johanna Tamm, Rait Lõhmus.
FB ürituse link: https://fb.me/e/226NyqyDD
Lisainfo:
Maarja Mäemets: maarja.maemets@gmail.com

Reedest 2. septembrist on Vanemuise kontserdimajas avatud Tartu Lastekunstikooli lõputööde näitus. Näitus jääb avatuks 28. oktoobrini.
Tartu Lastekunstikoolis loovad põhi- ja stuudioõppe õpilased kooli lõpetamiseks ning diplomi saamiseks lõputööd. Vanemuise kontserdimaja kahel korrusel on kooli põhiõppe 62. lennu ja stuudioõppe 2. lennu ühisnäitusel kajastatud valik 2022. aastal lõpetanud noorte erisuguseid kunstiteoseid, mis annavad võimaluse piiluda nende maailmadesse. Tööde loomisel on uuritud rahu, tulevikku, mälestusi ja nende visualiseerimist, oma vanemate suhteid, tasakaalu leidmise võimalikkust, loomade elu, mentaalsete probleemide normaliseerimist ja geenmutatsioone. Teoste hulgas võib märgata arvutimängust “Machinarium” algtõuke saanud tööd ja tähelepanelik vaataja leiab üles vihjed Orwelli raamatule “1984”. Teemade ring peegeldab iga noore omailma.
Näitusel osalevad: Pia-Grete Allika, Margarita Daibova, Nora Friedenthal, Mart Jaakson, Alina Kuhhareva, Simona Lankots, Kertu Meerits, Aleksandra Nikolajeva, Triin Prii, Leene Pärtel, Mia Raud, Ralf Lautis Rohtla, Viktoria Šteinmiller, Eva-Liisa Taigla, Elina
Teperik, Joosep Tiger Tilgar, Semilla Tuberg, Julia Ulfsak ja Fiona Valkenklau.
Lõputöid juhendasid: Marina Aleksejeva, Eve Eesmaa, Inga Jermakova, Riho Kall, Piret Kullerkupp, Tiina Kuus ja Enn Tegova.
Näituse plakatil on kasutatud fragmenti Simona Lankotsa joonistusest “Elu on lill”
Fotode autor on Ove Kalde
Lisainfo:
Keret Altpere
keret.altpere@raad.tartu.ee
3. oktoobrist avame esmakordselt Enn Tegova graafika meistriklassi.
Meistriklass on mõeldud graafika ja kunstihuvilistele täiskasvanutele ja noortele alates 17. eluaastast. Tunnid toimuvad esmaspäeviti kell 18.15-20.25 Lastekunstikooli Jakobi tänava majas. Kuutasu on 39.- . Hind sisaldab vajalikke töövahendeid.
Enn Tegova kirjutab kursuse sisu kohta:” Alustame klassikaliste kõrgtrüki tehnikatega: linool ja puulõige. Ex libris, loodus- ja linnavaated. Teine etapp oleks läbi proovida sügavtrükitehnikad: kuivnõel ,akvatinta, ofort, mezzotinto. Motiivid Tartust , Toomemägi, Emajõgi, vanalinn.
Kolmas suurem teema on lametrükk, nn mokulito. Ekperimentaalsed katsetused monotüüpiaga. Kasutame ka figuraalseid teemasid, komponeerime krokiis seatud kompositsioone.”
Kui tunned huvi erinevate graafika tehnikate vastu ning soovid õppida heas seltskonnas, Eesti kunsti klassikult siis tee ARNOs avaldus.
Vastu tulles kunstipubliku tungivale soovile näha Peeter Alliku nimelisel Tartu Graafikafestivalil lõppude lõpuks ka Peeter Alliku teoseid, avatakse Jakobi galeriis 4. augustil Kell 19.00 näitus „Kodanikud, ärge muretsege. Absurdifestival jätkub“. Näitus jääb avatuks 2. septembrini ja on külastatav teisipäevast reedeni kell 13-18.
Kui kunstniku loomingulise kõrgaja loomingu küps meisterlikkus on kunstipublikule teada ja tuntud, siis selle näituse keskmesse on toodud noore Peeter Alliku linoollõiked. Juba neis mõõtmetelt väiksemates töödes ilmutab end kunstniku sotsiaalne närv ja absurditaju, kuid neis on ka palju nooruslikku lõbusust, romantikat ja optimismi. Teostuses omakorda võib märgata teekonda läbi katsetuste isikupärase käekirja väljakujunemiseni.
Kunstnik ise ei ole enam lõikamas lõputuna näivaid linoolivagusid ja vaatajale visuaalses pildikeeles elu veidrusi vahendamas. Kodanikud ei saa kunagi teada, milline näeks välja tänane elu ja ühiskond läbi allikliku absurdiprisma. Nad saavad vaid edasi rühkida ja järgida kunstniku antud soovitust mitte muretseda, sest maailm on jätkuvalt täis kummastavaid ja absurdseid hetki, sest absurdifestival jätkub.
Kristel Sibul, kuraator
August, 2022

Teisipäevast 7. juunist on Jakobi galeriis avatud Tartu Lastekunstikooli lõputööde näitus. Näitus jääb avatuks 17. juunini ja on külastatav teisipäevast reedeni 13:00 – 18:00.
Kõik põhi- ja stuudioõppe õpilased loovad Tartu Lastekunstikooli lõpetamiseks ning diplomi saamiseks lõputööd, millest valmib näitus. Kooli põhiõppe 62. lennu ja stuudioõppe 2. lennu ühisnäitusel on kajastatud noorte erisugused kunstiteosed, mis annavad võimaluse piiluda nende maailmadesse. Tööde loomisel on uuritud rahu, mälestusi ja nende visualiseerimist, oma vanemate suhteid, tasakaalu leidmise võimalikkust, loomade elu, mentaalsete probleemide normaliseerimist, geenmutatsioone, eesti ja skandinaavia mütoloogiat. Teoste hulgas võib märgata filmist “Blade Runner 2049” või arvutimängust “Machinarium” algtõuke saanud töid ja tähelepanelik vaataja leiab üles vihjed Orwelli raamatule “1984”. Teemade ring peegeldab iga noore omailma.
Näitusel osalevad: Semilla Tuberg, Alina Kuhhareva, Nora Friedenthal, Siim Ilves, Pia Piret Pilving, Elina Teperik, Julia Ulfsak, Victoria Izvolskaja, Mart Jaakson, Diana Krislait, Meline Muradyan, Anastasia Notberg, Elizaveta Salmiyanova, Viktoria Šteinmiller, Keir Rainer Viira, Pia-Grete Allika, Margarita Daibova, Simona Lankots, Loora Lepp, Kertu Meerits, Aleksandra Nikolajeva, Mia Raud, Ralf Lautis Rohtla, Joosep Tiger Tilgar, Leene Pärtel, Karoliina Kliimask, Nora Ida Moldov, Triin Prii, Roberta Rohumägi, Lotta Liisa Soosaar, Elise Valk, Fiona Valkenklau, Maria Elisabeth Väljaots, Ander Heliste, Maret Lumi, Ott Artur Ojalaid, Emma Ojasaar, Maria Elise Säre, Eva-Liisa Taigla ja Matilda Vahkal.
Lõputöid juhendasid Marina Aleksejeva, Inga Jermakova, Eve Eesmaa, Tiina Kuus, Riho Kall, Piret Kullerkupp ja Enn Tegova.
Näituse plakatil on kasutatud fragmenti Simona Lankotsa joonistusest “Elu on lill”






