Tartu Lastekunstikooli õpilastööde näitus “Metsakunstikool” on Tartu Raekoja infopunktis avatud 02. mai – 30. juuni 2022. Näitus koondab kokku Tartu Lastekunstikooli eri vanuses õpilaste metsateemalised tööd. Näituse eesmärgiks on avada noorema põlvkonna metsatunnetust ning näidata, kas ja kuidas noorem generatsioon üldse metsaga suhestub. 

Tartu Lastekunstikool on vanim kunsti-huvihariduskool Eestis.  Lisaks klassikalistele kunstiainetele nagu joonistamine, maalimine, kompositsioon, kunstilugu ja vormiõpetus tegeletakse koolis ka kaasaegsete distsipliinidega ehk arvutigraafika, fotograafia, tänava- ja tegevuskunsti ning loovusõpetusega.

Tänaseks on Tartu Lastekunstikoolis pea 500 õpilast vanuses 5-25. Õppijatel on võimalik valida erinevate õppevormide vahel. Tegutsevad laste kunstistuudio (5-8-a), eelkool (9-10a), kunsti põhiõpe (11-16a), stuudioõpe (11-16-a) ning noorte kunstistuudio (16-26-a).

Eelkooli, lastekunstistuudio ja noorte kunstistuudio kursustele sisseastumiskatseid ei toimu. Vastuvõtt toimub avalduste alusel. NB! Eelkooli kursustele võtame vastu 9-10 aastaseid lapsi. Lapse vanus peab olema hiljemalt 30. september 2022. aastal 9-aastane.

Põhiõppe ja kunstistuudio kursustel toimuvad veebipõhised sisseastumiskatsed 03. juunil. Tähtaeg sisseastumiskatse töö esitamiseks on 05. juuni. Täpsema informatsiooni sisseastumiskatsete kohta lisame mai lõpus. NB! Põhiõppe ja kunstistuudio kursustele võtame vastu alates 11. aastaseid lapsi. Lapse vanus peab olema hiljemalt 30. september 2022. aastal 11-aastane.

Sisseastumiskatsetele registreerimine või avalduse esitamine kursustele toimub Arno keskkonnas alates 01. maist. Uuri lisaks meie kodulehelt lkk.tartu.ee ning tule meile õppima!

Teisipäeval, 3. mail kell 18.30, avab Eva Elise Oll Jakobi galeriis isikunäituse „Hullukool”. Näitus jääb avatuks 27. maini ja on külastatav teisipäevast reedeni 13:00 – 18:00.

Paul Klee: „Ainult lapsed, hullumeelsed ja metslased mõistavad tõeliselt ’vahepealset’ spirituaalse maailma.“

Näitus „Hullukool“ uurib laps-kunstniku ja täiskasvanud-kunstniku ideestiku lätte samasust, vihjates kujutlusvõime ja sublimatsiooni osalisele kattumisele. Kõrvutades oma lapsepõlvejoonistused täiskasvanuna tehtud teostega, püüab kunstnik jõuda iseenda loovuse olemuseni, seejuures luues kontrasti laps-kunstniku ja täiskasvanud-kunstniku kunstitehniliste oskuste vahel andmata seejuures hinnangut.

Kunstnik leidis mõned aastad tagasi isa arhiivis tuhlates kastitäie iseenda lapsepõlvejoonistusi ning oli nende teravmeelsusest ja fantaasiaküllusest lummatud. Sama on kunstiajaloos juhtunud ka näiteks Paul Kleega. Hiljem on ta nende joonistuste detaile oma teostele kollaažitehnikas lisanud, samuti neist inspiratsiooni ammutanud. Selline kõrvutav näitusekujundus võimaldab analüüsida kunstniku kui loova isiku arengut lapselikust aususest praeguse brutaalse aususeni.

Näitusepealkiri on laenatud kunstniku 1995. aasta joonistuselt, mis tõenäoliselt oli kunstniku reaktsioon kooliminekule samal aastal.

Eva Elise Oll (s 1988) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali ja Tartu Ülikoolis kunstiajalugu. Eva loomingut seostatakse saksa ekspressionistide ja art-brut-ga. Praeguseks on tal toimunud üksteist isikunäitust. Eva on Tartu Kunstnike Liidu ja Kesk-Eesti Kunstnike Liidu liige.

Rohkem infot:
Eva Elise Oll
sadakassi@gmail.com

Jakobi galerii
jakobigalerii@jakobigalerii.com
Jakobi 52,
Tartu T–R 13–18

Tartu Raudteejaama ootesaalis on 13. aprillist avatud Tartu Lastekunstikooli õpilaste valikainete näitus „Suund“. Näitus jääb avatuks 15. maini ja on külastatav iga päev kell 6.00 – 19.45.

Raudteejamas on eksponeeritud arvutigraafika, foto, graafika ja eksperimentaalgraafika, tegevuskunsti ning tänavakunsti valikainetes sel õppeaastal tehtud tööd. Tartu Lastekunstikoolis on õpilastel lisaks klassikalistele kunstiainetele võimalik 4. ja 5. kursusel valida suund, millega õppeaasta jooksul põhjalikumalt tegeleda. Valikainetes osalemine annab noortele võimaluse oma andeid avastada ning isiklikku käekirja kujundada. Paremik aasta jooksul valminud teostest on nüüd tartlastele ja linna külalistele vaatamiseks väljas. Nii mõnelegi noorele on see elu esimene näitus.

Valikaineid juhendasid õpetajad Jaanus Eensalu, Inga Jermakova, Ove Kalde, Tiina Kuus, Silver Rannak ja Rait Rosin. Näitust kureeris Marina Aleksejeva.

Täname: Peeter Kukk ja Andres Möls.

Foto: Aleksandra Nikolajeva, kuivnõel. Loodud Inga Jermakova eksperimentaalgraafika kursusel.

Lisainfo:
Keret Altpere
keret.altpere@raad.tartu.ee
tel. +372 50 76 508

Teisipäeval 29. märtsil kell 16.00 avab Rait Rosin Jakobi galeriis isikunäituse “Ebapolendi olendid”. Näitus jääb avatuks 22. aprillini ja on külastatav teisipäevast reedeni 13-18.

Viimase aasta jooksul valminud Rait Rosina maalidest leiab tõlgendusi animaalsest algupärast, mida vahel väidetavalt kogetakse läbi määratult tervikliku ühtsustunde. Rosin esitab Jakobi galerii näitusetööde kesksena küsimuse: mis tingib inimeses animaalsuse kohalolu ja miks see maagilisena võetav seisund näib tegelikkusega arvestamise võimet pigem pärssivat?

Juhul kui tegu on mõistuse enda tööviljaga, juhindub asiste tegevuste koordineerimisele toetuv mõtlemine pigem loogilistest operatsioonidest. Kujutamine ja kujutavale tähenduse omistamine ratsionaliseerivat mõistusele päriselt mitte alluvaid episoode, hetki ja muljeid. Seega valitseb tegelikkuse ja kunstilises võtmes kujutatu vahel kompleksne, mittelineaarne seos.

Ebapolendi olendid pärinevad justkui kõigile tegudele ja algatustele alglätte moodustavast igavuse tundest, mis pole siiski märgiks täielikust mõistuse puudusest. Hoopis ajas lahjemaks kuluv reeglistik paneb meis helisema ka sõnadeta kõlavat soovi taastada mingit osa rahu ja tasakaalustatust väärtustavat meelelaadi. Ebapolendi olendite alalhoidmiseks sobiva looduslähedase keskkonna hoid tähendaks, et näiteks seni tähelepanu mitte pälvinud põõsad tee ääres juhatavad kätte teerajad vastuste mereni.

Rait Rosin (s. 1982) on visuaalkunstnik, kelle looming on jagunenud selliste distsipliinide vahel nagu foto, maal, joonistus, video ja tegevuskunst. Ta omandas Eesti Kunstiakadeemias 2005. aastal bakalaureusekraadi maali erialal, 2007. aastal magistrikraadi kunsti erialal, Tallinna Ülikoolis 2013. aastal täiendava magistrikraadi filosoofia erialal. 2021. aastal kaitses Rait Rosin Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja disaini suunal teostatud loovuurimuslikku doktoritöö “Sotsiaalne kunst kui ühiskondlike normide kasvulava: kunstnike ja kunstipubliku vastastikused ootused Eesti väikelinnades”.

8. – 25. märtisini on Jakobi galeriis avatud Tartu Lastekunstikooli õpetajate ühisnäitus “Nägemuste võrgustik”.

Näitus koondab endas Tartu Lastekunstikooli õpetajate viimaste aastate loomingut, kusjuures suurem osa töödest on valminud 2022. aastal. Kõik kooli õpetajad on lisaks õpetamisele pühendunud ka isiklikule loometööle, kes maalimisele, kes kaasaegsele skulptuurile, fotograafiale, graafikale või joonistamisele. Töödes on nii hetkeoludega põrkumist kui sügavamaid sissevaateid inimloomusele. On teoseid, mille lähtekohaks on reaalelulised sündmused ning unenäolisi vaateid Tartule. Eriilmeliste loojate teostest moodustub loominguline võrgustik, mille eri osad mõjutavad üksteist.

Näitusel osalevad: Marina Aleksejeva, Enn Tegova, Inga Jermakova, Rait Rosin, Epp Loo, Riho Kall, Eve Eesmaa, Kaja Tamm, Tiina Kuus, Piret Kullerkupp, Katrin Musteikis-Saue, Ove Kalde, Eve Luik, Jaanus Eensalu, Anita Trink ja Condrad.
Näituse kujundajad: Epp Loo ja Katrin Musteikis-Saue

Lisainfo: jakobigalerii@gmail.com

Galerii on avatud T – R 13-18
Näituse külastamine on tasuta.

Kolmapäevast 2. veebruarist on Jakobi galeriis avatud Inga Jermakova ja Triin Kristersoni maalinäitus “2/2/22”. Näitus jääb avatuks 25. veebruarini ja on külastatav teisipäevast reedeni 13:00-18:00.

Inga Jermkova ja Triin Kristerson kirjutavad näituse saatetekstis järgmist: ”Hetke teadlikkuses kaob kõik kõrvaline, oled vaid sina, selles ajas ja kohas. Ilmuvad kummalised uitmõtted, iseenda varjud, unenäod ja mälestused. Spontaanse hetke tulemus on ettearvamatu ning jäetud juhuse hooleks. Pole olemas õiget värvi ega vormi, on vaid varjatud tasand, mida enese jaoks avastame. Juhuse vabaduses ärkav kirg sunnib looma oma ajas ja ruumis. Kunstiteosed avavad võimaluse endas ära tunda tingimusteta kulgemise olemust.”

Näitusel eksponeerivad kunstnikud maale, kahe autori teostest sünnib dialoog, millest kutsutakse ka vaatajaid osa saama.

Inga Jermakova ja Triin Kristerson lõpetasid Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna aastal 2018. Autoreid seob lisaks sõprusele ka töö. Inga on armastatud õpetaja Tartu Lastekunstikoolis ning Triin õpetab kunsti Võru Kunstikoolis. “2/2/22” on nende esimene ühine ülesastumine.

Rohkem infot:
Inga Jermakova
inga.jermakova@gmail.com
Triin Kristerson
triinkristerson@gmail.com

Tartu Lastekunstikooli Jakobi galerii ootab näitusetaotlusi uueks õppeaastaks

Algab Jakobi galerii näitusetaotluste vastuvõtt perioodiks august 2022 – mai 2023.

Jakobi galerii on Tartu Lastekunstikooli mittetulunduslik ja rendivaba galerii, mis asub Tartu kesklinnas aadressil Jakobi 52. Galerii eesmärk on kunsti väärtustamine ja kunstihariduse toetamine eriilmeliste näitustega, Tartu kunstielu rikastamine ning noorte kunstnike loomingu tutvustamine.
Näitusepind koosneb kahest ruumist, mille pindala on kokku 119m2.
Näituse kestus on tavapäraselt 3-4 nädalat.
Galerii ruumiplaani ja varasemate toimunud näitustega saab tutvuda aadressil: https://www.lkk.tartu.ee/jakobi-galerii-kontakt/

Näitused on avatud teisipäevast reedeni kell 13-18. Galerii külastamine on tasuta.

Taotlus peab sisaldama:

1. Projekti sisulist kirjeldust ja pealkirja
2. Osalejate CV-sid ja kontaktandmeid
3. Projektiga seonduvat pildi- või videomaterjali
4. Näitusega kaasneva publikuprogrammi pealkiri ja teema (Näituse raames on soovituslik korraldada vähemalt üks üritus)
Taotlusi saab saata postiga, tuua Tartu Lastekunstikooli kantseleisse (Tiigi 61, 50410 Tartu) või läkitada e-postiga aadressile jakobigalerii@gmail.com

Taotluste esitamise tähtaeg on 21.02.2022

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17:00, avab Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”. Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13:00 – 18:00.

Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”

Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia Kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstniku ilukirjanduslikke tekste preemiaga “Esimene samm”.

Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda.

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii

Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas 4. kursuse tekstiilitudengite autoritikandite näitus Jakobi galeriis 4.- 6. jaanuaril.

Kus kulgeb Kuu? Mida ja keda ta mõjutab? Kuidas tema poole pöörduda?
Näitusel osalejad mõtlesid nendele küsimustele läbi isiklike emotsioonide ja autoritehnikas tekstiilide. Tudengid tegid loomingulist uurimistööd, pöördusid täiskuu poole Vana Anatoomikumi ees ristteel ning tutvusid Kuuga Tähetornis. Tuge saadi astronoomiast, aga ka Kuuga seotud pärimusest, iidsetest rituaalidest ja maagiast, jälgiti Kuu faase ning kuukalendrit.

Loominguline protsess sai alguse Kuu loomisel läinud aasta 6.oktoobril ja näitus avaneb kuu loomisel alanud aasta 3. jaanuaril. Niisiis käidi läbi kolme kuu tsüklid ja teekonna tulemust saab näha Jakobi galeriis kolmel päeval.

Kuu inspireeris ja võimestas noorte tekstiilikunstnike loomingut ja nemad annavad Kuule oma näitusel midagi olulist vastu. Kas see on kingitus, annetus või kogunisti ohver? … ja kas sellel on ka peidetud sisu, saab näha näitusel.

Näitusel osalevad:Liisi Tamm, Maria Volk, Maarja Kaasik, Kairi Palm, Andrea-Martha Teesaar, Lisette Laanoja, Arabella Lippur, Siret Ott, Marge Allik, Liisi Anderson ja Maria Pilm
Juhendaja: Lylian Meister

Näituse avamine 3. jaanuaril kell 17
Näitus on avatud 4.-6. jaanuaril 2022
Jakobi galerii on avatud T-N kell 13-18

Teisipäeval, 30. novembril kell 18 avatakse Tartu Lastekunstikooli Jakobi galeriis Gerda Nurga ja Kaisa Maasiku ühine näitus „Sirgjoone kestev paindumine’’. 

Kunstnikud jälgivad uuel näitusel sotsiaalsust kui eraldiseisvat ringlevat nähtust. Näitusel seatakse kahtluse alla konstrueeritud lineaarsus ja selle vastuolu kogetavaga. Taasluues fragmente igapäevast, leitakse teise kohalolu nii jagatud ruumist kui isiklikust kogemusest. Fiktiivsetel karakteritel baseeruv kuuldemäng kulgeb läbi nihestatud korduse, jõudes lõpuga tagasi alguspunkti. Tegelaste teed ristuvad pidevalt otseselt või kaudselt, mõjusfäär kattub, kippudes kord hargnema ja siis jälle koonduma. Läbi nihke toimub pidev teisenemine, mis hägustab ainuomast ja murendab indiviidikesksust. Igas subjektis kajava mitmehäälsuse tuvastamine loob pinnase ühisesse sfääri lahustumiseks.

Gerda Nurk (s. 1996) töötab peamiselt teksti ja fiktiivse materialiseerimisega. Kasutades vormina tihti stsenaariumit, taasloob ta sündmusi uurimaks korporatiivseid ja sotsiaalseid kehasid. Hetkel õpib ta Viini Kunstiakadeemias.

Kaisa Maasik (s. 1994) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator, kes töötab oma praktikas meelsasti tehnikatega, mis laienevad ruumi. Kaisa lõpetas 2021. aastal kaasaegse kunsti magistri õppekava Eesti Kunstiakadeemias.

Häälnäitleja: Liisa Saaremäel
Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud teisipäevast reedeni vahemikus 13-18 kuni 17. detsembrini. Erandkorras on galerii lahti 11. ja 12. detsembri nädalavahetusel tavapärastel kellaaegadel.

Täname: Andres Nöps, Avo Tragel, DT Eesti Transport OÜ, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Kunstnike Liit, Genno Nurk, Indrek Köster, Johannes Säre, John Fail, Karel Koplimets, Keiu Maasik, Kreete Alasoo, Kristiina Kams, Madis Kurss, Mauri Mletsin, Marek Mäemets, Priit Kõiv.

Rohkem infot:
Kaisa Maasik
kaisamaasik@gmail.com
tel 53962524

Jakobi galerii
Jakobi 52,
Tartu T–R 13–18